I don’t know where i’m going, but it’s gonna be great!

Mõistlik oleks osta kaasatoodud raha eest auto ja kiirelt tööle hakata, mitte kõik kohe algul ühe roadtripi peale kulutada. Aga see oleks ju nii igav… nii et kui Meelis küsis, kas tahan tema ja Joeliga paar nädalat autos veeta ja põhjapoole soojemat ilma otsima minna, nõustusin hetkega. Kui esialgu pidin neljapäeval juba 7 30 hakkamas olema, siis mõne tunni pärast teatati reisi alguseks juba orienteeruvalt 11 30…ja ennäe, juba kell 14 kimaski vastasmaja ette tumesinine BMW. Pakkisin oma kotid autosse ja minek. Lõpuks roolitaha istudes sain paremaks inimeseks- ei arva enam esimese asjana, et huvitav, kas juht on ehk ebakaines olekus, kui eessõitev auto päris sirget joont ei suuda hoida, sest bemmiga pidi selleks kohati päris korralikult võitlema. Valelpool sõitmisega sain enam-vähem hakkama- julgen auto osta ja üksi sõita küll :). Rumalate turistide jaoks on igalpool ka vastavad sildid “hoia vasakule” ja kiirteedel vastassuunalised sildid “keera tagasi, sõidad valele poole”. Üleüdiselt meeldib austraallastele igasugu silte teeäärde üles panna- kui väike kuldvillak ja meeldetuletused, et vahepeal võiks ka veidi puhata kuluvad ilmselt veokijuhtidele ära, siis  “mommy, are we there yet?” Siltide otstarbes ei ole ma siiani päris kindel. Ükspäev nägin ka positiivset vilkuvat “don’t die for a deadline” varianti.

8B899145-D553-463D-80B7-64E670A6ED9E
Kuigi V8 ja nahksisu (kohalike jaoks ka auto Euroopa päritolu) kõlab uhkelt, siis peagi ilmnes, et paar väikest viga siiski varjutavad veidi kõike seda suurt luksust- nimelt pidime esialgu lahtiste akendega sõitma, kuna puhur oli otsustanud mitte koostööd teha ja sumpa kolksus all korralikult. Õnneks puhuri asi lahenes reisi keskel ning muuga lihtsalt harjus.

Eesmärk oli meil küllaltki ambitsioonikas- ligikaudu 5000 km (edasi-tagasi) läbida vähem kui 3 nädalaga ja vahepeal ka peatuda ja ilusaid kohti vaadata, nii et esimesed kaks päeva möödusid üsna järjest autos loksudes. Tegime kiire peatuse Byron Bays, mida mulle tutvustati, kui surfavate hipide linnakest ja pikema (2 päeva) Sunshine Coastil. Õnneks oli seal juba märksa soojem, nii et sain lõpuks ka rannas ja ujumas käidud. Lisaks käisime ühes Noosa baaris meiega sealkandis aega veetnud tüdrukute Nina ja Suzie sõbra esinemist kuulamas ning tatsasime ringi kohalikus pargis. Üritasin küll väga oma telefonist viimast välja pigistada ja rannikult vaalu ja delfiine pildistada/filmida, aga kahjuks see kuigi hästi ei õnnestunud. Aga eks elu ilu ongi parem nautida otse, mitte läbi telefoni. Seisime pankrannikul, sooja tuule ja päikese käes ja vaatasime, kuidas sinisest veest ilmus aegajalt nähtavale väike veejuga ja suur saba :). 

5EC86BC9-FBE0-4F26-8ACB-3717E249573790D02D95-9842-4311-A03B-0C3B296DCD337337C9C3-31E8-4D85-8D4F-FA159AD6D76C8369DC54-A777-4ECB-A225-8768C6EB283F

F0F4157D-4372-457F-B0C7-9DBADD6324A0
Üleval Sunshine Coast ja alumised kaks pilti Noosa Heads

Järgmise pikema peatuse tegime kohas nimega Airlie Beach. Suure osa sealsetest moodustasidki bäkkerites aega veetvad turistid- nii Austraaliast kui mujalt. Õhtuti pidu ja pillerkaar ja päeval snorgeldamine/sukeldumine Suurel Vallrahul, imelise Whithaven ranna nautimine ja muud väljasõidud. Meie peatuskohaks sai äärmiselt spirituaalse nime ja kujundusega “Soul house”. Reklaami järgi tundusid jooga ja meditatsioon lausa kohustuslikud olevat. Reaalselt oli aga tegu majakesega mäenõlval, mis oli küll seest ehitud kõikvõimalike ilusate loosungitega sisemisest rahus ja spirituaalsusest, aga reaalselt istus majaomanik enamus ajast maja ees, suitsetas, libistas viskit vms ja kasseeris peatujatelt raha sisse ning sellega kogu tema spirituaalne olemus tundus piirduvat :). Terrass oli siiski üpris sulnis nii hommikukohvi nautimiseks kui niisama ajaveetmiseks, laual vedelesid muuhulgas ka kanepilõhnaline viiruk ja inglikaardid. Üritasime siis uurida, mida inglid meile soovitavad, aga päris ausalt öeldes valmistas minu kaartide valik mulle seekord siiski pettumuse. Otsustasin, et edaspidi küsin vajadusel nõu Inglilt otse, mitte läbi kaartide :). 

F93BD1E3-E5EC-49EC-84FF-FC0F29ECDC1D
Teel Airlie Beachile oli vaade aknast vahepeal punane, vahepeal roheline ja mingis osas lausa must
F9341A42-3DF7-4FC4-B8B0-EB1C05EDFE1A
Vana kännu uus elu
AAC7BC8E-45FA-4F78-B135-79EFB8EA4665
Gladstone’i kultiuuriprogramm
AD14ECB8-75D0-4A6C-A218-C6525067FA31
Cedar Creek Falls pidi jube ilus kosk olema muidu….kui siia kuival hooajal just ei tule, nagu meie….
C6CC611E-2F8C-4184-A566-5D4C012C11C5
Dingo Beach
1CD2C7FA-BC53-4107-A01D-F12ACCCAADCD
Hommikukohvi vaatega☕️
5A1FE5CB-864C-4CBD-8CB9-9D666DF150A0
Meie paat ja selle humoorikas meeskond
AA89CDDF-3F58-42D1-AF38-CD5D3DF33C93
Kõige valgem ja pehmem liiv, millel käinud olen
773FAA6B-27BC-414D-84FE-5D5447EDFF9E
Sellel kaldal, kus väiksed raid jalgeümber ringilainetasid
1697EBD3-48D5-4595-8D7E-26A76F133FF4
Sellel kaldal, kus sai vees mediteerida

Kui juba Vallrahu nii lähedal, siis otsustasime ka meie võtta väikse tuuri ette ja seda lähemalt uurida. Meie valik langes “Ocean raftingu” peale, sest tavaline purjekas on ju nii mainstream. Sättisime ennast seal ilusti adrenaliinisõprade kohtadele paadiserval ning pärast lühikest tutvustust keeras kapten Venga Boysi peale ning tegi kohe alustuseks paar uhkemat kaart. Minek kulges siiski võrdlemisi rahulikult ja peamine fun jäi hoopis tagasitulekuks, kahjuks olin sellel ajal juba veidi rahulikuma koha peale istunud, aga lõbus oli sellegipoolest :). Whithaveni rand loetakse maailma ilusaimate hulka ja seda põhjusega- vesi on seal veel sinisem ning liiv veel valgem ja pehmem kui mujal Austraalias ja sellest kombinatsioonist siin juba puudu ei tule. Saime veidi aega peesitada ja lõunat süüa (lõuna meelelahtuseks oli kapten-kes jooksis mööda rannaserva ringi ja ajas pealtükkivaid kajakaid ära :)) ning kui kõht kenasti täis pugitud sai, siirdusime snorklitega uuesti merepeale. Nägime erinevaid koralle, suurt pärlikarpi, palju värvilisi kalu ning poisid olevat ka mingit tüüpi homaare seal ringikolamas silmanud, mina kahjuks neid seekord tähele ei pannud. Kilpkonnad ujusid meist veidi eemal ringi ja neid vähemalt mina vee all ei näinud. Kui esialgu pelgasin, et mul hakkab vees kiirelt külm (vesi oli kohalike jaoks piisavalt jahe, et peale meie oli vist vaid üks inimene, kellel ei olnud kalipsot), siis aeg lendas ning varem välja ronisin alles teisel snorgeldamisel, kui ei saanud maskile korralikku vaakumit ning ning lisaks ninale olid ka silmad juba äärmiselt korraliku soolaloputuse saanud.

Pärast pikka päeva merel tagasi Soul House -i jõudes kõlas Joeli suust sügav tõde: “kui ise oled loll, ei ole ka päiksekreemist kasu” – ja nii tekkis meil kindel teadmine, et päiksekreemiga ei tasu siinmaal koonerdada 🙂

 Airlie beachi lähedal on ka teisi randu, kuhu minna, nende seas nt Dingo ja Hideaway Bay beach. Nendest viimases veetsime rahulikult aega, kui Joel taaskord meist kõige tähelepanelikum oli ja viitas veidi eemal seisvale paarile: “näe, üks vana võttis just naise endale”. Suhteliselt inimtühi rand, ilus ilm- miks mitte. Õhtul käisime väljas, sõime ja nautisime meelelahutust. Sattusime õhtule, kui naised ja naisteriietes mehed said tasuta shampat, ka baarmenid olid kohustatud seelikuid ja kleite kandma ning viidi läbi meeliülendav limbovõistlus. Tore oli näha ka paari Eesti lipukest teiste seas laeall lehvimas. 

75C76AF4-DEDB-4DC6-99D4-82B4B4F92827
Järgmisel päeval noormeestel nii uhkeid kleite enam seljas ei olnud

Edasi viis meie tee Billabong Wildlife Sanctuarysse. Ümbrus oli küll üsna pruun ja trööstitu, kuid sain kõik vajalikud loomad pildil poseerima, et inimesed ikka usuks, et ma päriselt Austraalias käinud olen, mitte ei peida ennast Mustamäe paneelide vahel läpakaga. Lemmikuks oli loomulikult 28 kg vombat Reuben, kes rõõmsalt (või vähemalt muljetavaldavalt rahulikult) turistide süles aega veetis ja uhkelt oma jalgevahet demonstreeris- õnneks sain sellest väljaprinditud foto, mida kunagi seinale riputada, sest mida muud kaunist ma sinna ikka panen.  

D9C662A2-102D-4CFD-A5FF-52BAEBA7B714
Magpie goose- hullem, kui kõik maailma ahvid kokku. Erinevalt teistest ei lubatud neid sööta, seega nad lihtsalt rebisid söögikoti su käest oma nokaga ära, või vähemalt tegid sellesse augu
DF2D180D-D704-4BC4-B36D-DDB0798E13D5
Kassuaar- väga tähtis element kohalikus ökosüsteemis
B1F22504-1F12-4EA7-8F1C-EE9A4E1D1826
Väiksed näljased kilpkonnad
0E332E31-0E83-43E3-B59F-A2F389226FE4
Yoda?

4449CAB6-9F2C-4083-9BCB-6D07125CE8F0F1D6F1D6-BDDA-4975-87C4-ED7ADCB1D3663C7B6DEE-A60F-40E8-B6E9-A6D02CA0AD1FC808D782-0488-43AC-A734-15E9C53577EB

40635475-634D-4132-A626-F1070CAED374
Väljaprint minust ja uuest bestikast

194BAB2F-CBB2-4298-831A-0AF150148AAD5F4C4B90-5328-4976-8D3C-D1752D5D22EA190A053C-2365-4704-B40D-C4E4331D1310BF7B84F6-AB68-46FF-AEAF-000BD95941E8

A8C30879-C2D3-4581-98D3-BD349FBC5AB4
Ma ei ole siiani kindel, kas need olid päriselt dingod, või lihtsalt enamvähem sarnased lontud

Lõpuks jõudsime oma peamisesse sihtkohta- Cairnsi. Linnana mulle Cairns meeldis- mõnusalt stabiilne soe ilm, sõbralikud inimesed, mitte liiga suur ega liiga väike. Leidub kindlasti ka  palju teisi kohti, mis antud kirjeldusele vastavad, aga Cairnsis on kuidagi selline mõnus võnge, mulle meeldivad siinsed värviliselt valgustatud pargipuud, seinamaalid ja esplanaad. Kai ääres oleval rohealal on mõnusalt palju grillimisalasid (siinsed grillimisalad tähendavad ikka korralikku katusealusega grilli, kus on laud ja pingid kõrval) ja suur avalik bassein, mis on tasuta kõigile kasutada. Tundus, et see on selline koht, kuhu inimesed hea meelega paariks kuuks elama asuvad, et siis jälle mujale edasi liikuda ja seda teeksin ilmselt isegi. Cairnsi lähedal on väga palju vaadata ning kindlasti tahaksin siiakanti tagasi tulla, et oluliselt rohkem ringi uudistada, kui meie lühike reis seda võimaldas. Käisime lähedalasuvaid koski ning vihmametsi kaemas ning krokodille vabas looduses kaemas. Kuna saabusime aga kuiva hooja lõpus, siis enamus loomi ja linde varjas ennast mägedes, kus oli nende jaoks niiskem ja mõnusam. Samas õnnestus siiski mõnda krokodillivolaskit, põnevat lindu ja püütonit näha. Daintrees nägime ka musky rat kangarood (väike känguru moodi hüppav rott) ja kuigi esialgu lootsime tuhnimise ja sagimise peale silmata kassuaari, siis tegelikult kohtasime ühte tegusat seaperet. Ka igasugu suuremaid ja väiksemaid sisalikke silkab siin igalpool ringi. Minu õnneks ei ole ma siiamaani veel ühegi ämbliku peale sattunud ja uskuge või mitte, aga ma ei ole selle üle üldse kurb.

B023E856-2FAB-4967-A281-DDFC9F5CDF20
Suveniiriks kuivatatud konna?
4D90DE77-0B3E-468E-ADFF-DF6BAFAF3E27
Öine vaade avalikule basseinile, kahjuks kai äärest ilusat pilti ei õnnestunud teha seekord, nii et peate uskuma lihtsalt, et oli ilus
02C9ABBB-0367-41BC-88A5-5B77B3C34D92
Kui puudel ei ole tulukesi, siis on nad lihtsalt värviliseks tehtud
F660F8EF-649F-4855-8288-8BD8D16E4C1B
Josephine Falls- kes tahab kosest ilusat pilti, see Googeldab 😀
25883ECD-6EBB-40A1-A1F6-D38587731B16
Mamu Tropical Walk

E8A42F79-35B6-46D6-96B0-A6CBBB37E124D4FF63EC-D000-4292-8165-F37C61F8FB550EF8FB81-DDD8-4358-9E09-5FB7C438D7D6

98680F63-7CFC-4136-9797-702A58CA44C0
Millaa Millaa
DC3B0646-0B74-474A-9C80-130B6720E72B
Lake Eacham- vulkaaniline kraater, kus kohalikud meelsasti ujumas käivad
2842D750-CCEA-4745-9070-DD1DE593BDBD
Vesi on seal kristallselge (pildistatud kõrgemalt ja eeldatavasti on tegu suhteliselt sügava veega)
7F0157CE-8F77-4AE7-9FBC-F411800BDE45
Järves ujudes tuleb siiski kohalikke elanikke austada
C6472711-3441-41D9-9021-619A4B6F2ACC
Daintree külas tegime väikese jõekruiisi Lexiga, kes näitas meile lisaks kroksidele ka teisi sealseid elanikke ning taimi. Kahjuks pobises soliidses eas härra nii korralikult, et umbes pool jutust läks kaotsi, aga tore oli sellegipoolest.
0E4AFA52-F94C-4311-99A9-69B68F4E1901
Üks kohalikest (nimi kahjuks meelde ei tule, kuid Lex teadis kõiki krokse nimepidi, tassis lausa pildialbumit kaasas nendega), veidi eemal on lehmakari, mida jõeelanikud teinekord harvendamas käivad
C3C71BC4-45B8-4699-981B-6B78240B209F
Hibiskus- maitsesime söödavaid kroonlehti ja saime teada, et punased õied on juba surevad ja peagi mahakukkuvad
11A045A1-D360-4613-A59E-DF88635A13E6
Mangroovihaigur

B98467C9-F553-486D-AFC8-C84399262829F03B85F1-AC0F-45BC-89F7-5883AEEDD7A1

C1457DD4-AED9-4426-AF9F-B68D66022D0D
Veidi tavalisem kookos ja mango, millele lisaks on Davidson’s plum ja Black Wattle seed. Viimane maitses täpselt nagu tegu oleks kamajäätisega ja oli meie kõigi lemmik.
0C0793F9-1A2D-41A5-A7A7-C5F9852F8656
Vihmametsapiltide algus

BFBF8769-86CF-40EC-9E9C-3DB9C14FD5712839F157-AC33-454A-A017-FA2252C3AFED7067059A-8F8D-4125-AC75-DBF4BB904C2F

F4C7B21C-8349-4583-A62B-3CF52251BAC4
Väike põige randa. Ujumise jätsime seekord vahele.

8D4B1B2F-89A2-47EE-A635-B52ED7203830EE6F81E0-217E-42D8-8AB7-C13C49B11234550E6248-7B51-4790-853C-8108BF15B3361B3DFEF6-9C9B-4794-8AD9-6504F1FC4FE3

97BB4B7D-6787-419C-BB85-F1C5776C21EC
Vihmametslane

0738005A-3E51-4DCC-B652-04164EF9373E07A6D33C-121F-400F-B4AA-CEE559135EA94A0070CD-942D-4482-9AA4-6463E86B2FC127435E60-4B4B-4697-ADFB-008F04D61DDC4F7B98A9-667F-4E22-8C56-45B26474855EAB3D9DA9-667F-4DBA-940E-67E920D26546

Tagasiteel tegime veidi pikema peatuse vaid Seventeen Seventy-s. Mul on väga kahju, et sealsest ööbimiskohast pilte ei teinud, sest see oli antud reisi kõige mõnusam. Mõnusa hipiliku sisustusega siseõu oli varustatud väikese piljardilaua, eraldi nurgas asuva lebola (mille keskel oli lõkkekoht) ning suure söögilauaga. Hommiku- ja õhtusöögid olid kõigile soovijatele vägagi soodsa tasu eest ühised, väga maitsvad ja minu rõõmuks enamasti taimsed. Ma arvan, et kõigist siiani proovitud vegeburgeritest oli sealne 5 dollariline konkurentsitult parim :). Boogie boarde sai tasuta randa kaasa haarata, rataste ja surfilaudade eest pidi siiski miskit maksma. Boonuseks oli seal kaks kohalikku täpilist ja laigulist koera, keda sügada. 

Tahtsime väga näha päiksetõusu, kuid kuna hommikul oli taevas pilvine ning ega see poole 6st tõusminegi midagi mõnusat ole, siis leppisime hoopis päikseloojanguga. Lubati suurepärast ja ainulaadset “päike kukub merre ja kõik on puha värviline” vaatepilti, mis osutus kahjuks valereklaamiks, aga üpris kaunis oli see sellegipoolest. 

B125D6F0-3BA6-4054-AA15-B979D0F2447B7815F007-09AD-4596-8FF0-EC6AFBCDD1BF

38DA00A4-CF66-460A-8243-AAFEBB897AFD
Igas linnas on mingi “suur asi”, Bowenis on mangod teemaks
A17D2D5D-EB8E-47CE-93E5-F7C0200E5D3B
Ilm oli soe, nii et ujuma läksime ikka
02AB473D-AACF-4E98-BA47-D1C73136AD7C
Kuna siiani on igalpool iga viimanegi kui metsa ja kaljurada olnud, kui mitte betoneeritud, siis kuidagi muud moodi võimalikult lihtsalt läbitavaks tehtud, otsustasime ametlikult ja igavalt rajalt korra kõrvalepõigata. 

62113F09-9032-4ACA-BA41-64B439EA81F3C7E480C5-C256-4678-AD77-6480004A0285

AAA47BB0-2530-41E5-BB2F-A6F5E49DAA80
meie matkarada
89425AD0-75C7-40A6-BBE5-876B376D6350
tavaline ”matkarada”

4B95BFBE-6C9C-4C1D-A02D-A796B433B40E0BE05061-52CA-4A44-8E2F-7B8B9C5CAFF88BDE8580-85EB-4246-97FE-76586704DB0EA97CB2C7-1CCD-4DDC-ADF3-0271FC92FFE5

B108214D-39A3-421A-887B-EB50D187A824
Ajalooline kivihunnik – siin avastatigi Austraalia
7910DD0B-5012-447C-A616-D9961ABD5425
Paperbark Forest

66B8C922-8A91-4AD3-9E59-EF27D5AE6105D86B6462-F321-449A-8ED9-97891BE0F7E6CC016FA1-115C-41CF-BA7F-C5693ED39BA2

AC7F9B20-B195-496E-8B20-5256D0B2BC9A
When life gives you rum…tegelt nope, aga suure rummi pidi ju pildile saama
CFA2D63B-A222-44D1-BA74-FE4CD42C869C
Soolakaramellimaitselist rummi anyone?
1748968C-ABE9-4393-B79C-9164B2476A91
Lendrebased kriiskamas
823856BF-653E-4320-8C91-39D1C3AC230D
Brisbanes taimi vaatamas

92727FF5-46E1-4E8E-9BC4-0111CDDD17B8401A7C1A-1912-4615-8FB2-BF2E977D9F1AFD496C43-639F-481A-86FC-DF99F747D3E66D3EF0FF-905E-47BD-886C-765151A64C77FAC96C37-8136-468B-9DE5-C7A6ACECB795

C5C41AB0-74EF-4892-A44A-AA40A1499150
Minu lemmik 🙂

DAF7916A-F2F3-42B9-82B7-A5CDE9A9ED87A029BC0C-FA9E-4F92-80A8-6970763042D9

1F2F7151-0178-4D14-BFFB-A7164DC4523C
Gold coastil kiskus tuuliseks, läksime hoopis Coolangattasse jäätist sööma
A9B2D3DC-5B18-4F29-BF2C-760E8B7C6847
Väike remodipeatus

Paar päeva sõitsime veel usinalt ja nii kiirelt see teekond minu jaoks läbi oligi :). Joeli jätsime Cairnsi ja Meelis, kellel autosõit ilmselgelt väga meeldib, liigub edasi Perthi poole.  

2 Replies to “I don’t know where i’m going, but it’s gonna be great!”

  1. Lõpuks ometi see kauaoodatud postitus! Oli ootamist väärt 😍 Lühikese ajaga jõudsite ikka uskumatult palju. Ja pildid on võrratud! Mõni koht isegi tuttav 🙂

    Meeldib

    1. Lõpuks sain ühelepoole oma postitusega jaa, kuigi päris keeruline oli kõike meeldetuletada nii palju hiljem 🙂 Vaatasin, et said isegi eile pilte ja natuke juttu üles, tundub nagu paradiis ✨☺️☺️

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s