Kohal, elus ja jetlaagin täiega

Eestlasi leidub tõesti igalpool. Doha vahemaandumise ajal kuulsin infoletis tuttavat aksenti ja ennäe, leidsingi kaasmaalase, kellega enne lendu aega veeta ja jutustada. Hoian pöidlaid, et ta Vietnami reis oleks äge!

Sydney

Sydneysse jõudes avastasin, et olin kogemata hostelit bookides vale kuupäeva sisestanud, aga õnneks ei ole seal bäkkeritest puudust. Seega leidsin minutiga endale uue ööbimiskoha otse kesklinnas. Tegu oli küllaltki tüüpilise backpackeriga, kus jagasin tuba veel kahe tüdrukuga (väidetavalt pidi seal ka kolmas olema, aga teda mul näha ei õnnestunudki). Toakaaslasteks olid mul britid, kellest üks elaski hetkel seal ning alustas just uue töökohaga ning teine oli oma reisi lõpetamas ja kojusõitmas. Sellele järgnevad kaks ööd veetsin Hinnalinna huvitavas “kapselhotellis”, kus magamiseks asetsesid üksteise peal ja kõrval eraldi kapslid (nägi välja nagu suur seinakapp, kus kõik said oma sahtli), mis olid varustatud voodi, pistikute ja peegliga. Asjad sai panna eraldi kappi ja dušš ning köök olid ühised. See tõi meelde lasteaia, kus kunagi ka tõmmati lõunauinakuteks voodid kappidest välja. Klaustrofoobiat mul enamasti ei esine ja pigem oli päris mugav privaatne pesa.

Päeval käisin jalutasin kesklinnas ringi ja külastasin erinevaid parke ning kunstimuuseumit. Loomulikult leidis mind kohe ka Juan- 40ndates eluaastates brasiillane, kes sõbralikult ligi astus ja juttu puhuma asus. Kui kuulis, et olen Eestist, teatas kohe, et on seal käinud ja et kõige enam meeldis talle Saaremaa :). Ühtlasi teavitas ta mind ka õhtul toimuvast ilutulestikust jõe ääres. Kuna mul kellegi teisega nagunii seal suhelda ei olnud, siis otsustasin Juani kutse pärast ilutulestikku korra pubisse mahaistuda vastu võtta. Kaua ma seal siiski ei olnud, kuna esiteks olin jetlagi tõttu väsinud ning teiseks hakkas veider kompliment, et mul on ilus “soviet face” üsna kiirelt häirima. Veidi kasulikku infot Sydney kohta õnnestus mul talt siiski saada, nii et kui tagasi lähen, on juba väike nimekiri olemas, mida ette võtta. Tagasiminek raske ei tohiks olla, kuna Newcastle asub vaid 2,5h rongisõidu kaugusel.

Veidi kunsti:

FDDE295E-E8E6-450B-BF72-31A2B3412072
Grayson Perry ”Map of truths and beliefs”
Väike poiss keskel esindab loogikat, kes sellest maailmast aru üritab saada tarbijakultuuri, traditsioonide ning emotsioonide keskel 🙂

686A8323-D054-4E54-9931-F9C32561F3D6B8E4715F-E2A6-4454-BD84-8FA48DFB40C0

1D25303C-6719-4252-9536-C485EF58CF5E
Nagu ka kõik muud taiesed, mõjus see installatsioon kohapeal palju võimsamalt. Kahjuks ei mäleta enam, millist jõge see esindab.
4A7F4ACE-BDF1-43D2-8F93-1F7EABDB6818
Veidi aborigeenikunsti

45398F8A-022B-41D7-9FC1-1E683D2BF4C1

 

F76AAE06-3E7C-49D4-836B-95DDFAD78582
Avalik alkoholi tarbimine on keelatud tänaval, aga kui pudelile koleda krabiseva pruuni paberi ümber keerad, siis võib 🤔
172DEFF2-01A4-4228-9CC1-494B1A9E852F
Mõned pildid botaanikaaiast

 

82531BEC-1112-4468-93DA-D4F60A9E8B55
Suurlinna värvilised tuled lähemalt vaadatuna

64F4F789-DE89-4C31-B63A-091F21A5715D3B6A71DB-B566-4A5E-AAD3-B0BF736F1FE4

165CDDDE-8E07-41BE-9DEF-B4F16C50F4BD
Praktiliselt igas ilusamas aias toimus mõni pulm sel ajal, kui külastasin, ka sellele pildile sisse zuumides saab õnnelikku pruutpaari näha

7A9CD723-211E-4328-A6EC-B1BE5DF4A3CC

97E0095A-37A7-4A88-BF71-77FB64C32F87

367ED14E-9522-4890-BBC8-72FA4E45ACCAA9A8F3AD-0C8B-4223-BF67-16AD6F1F311FE97B2B31-599C-4745-92D7-5C9F1B81A8D41A69795A-E8B1-4246-8F1D-4508E587FD0121290D98-583B-4B57-B95E-AC2B15AD9931

Uued kasuvanemad

Minu uus elukoht Newcastles asub vaikses elumajaderajoonis, keskusest võrdlemisi kaugel. Elan koos oma tulevase ülemuse Matti, tema naise Tatjana ja nende 3 aastase väga elava iseloomuga poja Liamiga. Kurta mul midagi ei ole- sain endale küllaltki suure ruumi eraldi vannitoaga. Ainus häiriv element hetkel on siinne ilm. Kui esimestel päevadel oli veel päris hea- päeval kuni 30 kraadi, siis edasi läks lugu hapumaks. Kuigi päeval on siiski enamasti üle 20 kraadi, langeb öösel temp poolevõrra ja ega siin siis keegi maju ei soojusta…seega lõdisen siin oma tekihunniku all ning unistan villastest sokkidest ja keskküttest. 

Tanja on väga tore ja püüdlik noor ema, kes hetkel on uue raseduse alguses. Tundub, et ega tal siin kohalikke sõbrannasid väga ei ole ja kui alguses pelgasin, et ta ei ole ilmselt väga vaimustuses, et siin elama hakkan, siis tundub, et tegelikult on tal hea, kui saab kellegiga jutustada. Vene keeles me ei räägi, kuna mu igapäeva sõnavara on puudulik, aga vahepeal ta siiski seletab mulle asju oma emakeeles ja üldiselt saan vähemalt mõttest aru, vastan ikkagi enamasti inglise keeles. Kui Tanja on püüdlik prügisorteerija (nagu ka tegelikult enamus Austraallasi) ja tervislik toituja, siis Matt esindab tüüpilist Austraalia meest- toit tähendab liha, saia, liha, majoneesi, kana ja maiustusi. Köögiviljad rändavad väheses koguses taldrikule puhtalt teadmisest, et need on tervislikud ja neid peab sööma. Nii ta siis vastumeelselt, aga kohusetundlikult need kaks väikest bataaditükki läbi mälub. Mina teatasin siin uhkelt, et otsustasin uuel mandril uue hooga liha vaid nädalavahetustel tarbida. Kuna liha mulle maitseb ja otseloomulikult on see siin ka igapäevaselt toidulaual esindatud, siis esialgu on päris keeruline, aga enesetunne on hea :).

208D5186-B5F9-4D23-9711-28B9E5F7B911
Vabal ajal mängin dinosaurustega ja panen puslesid kokku 

Fix it

Käisin kohe alguses ka oma uute töökaaslastega tutvumas Fix it Physiotherapy-s. Sõit sinna kestab autoga umbes 20 min. Pean veel veidi harjuma selle valelpool teed sõitmisega, esialgu tundub veidi ulme. Aga vaadates Matti, siis ei saa see midagi keerulist olla, kui ta sõiduajal endale sokke jalga paneb, tossupaelu kinni seob ja samal ajal veel telefoni näpib. Taustaks käib enamasti füsio teemaline podcast. Koht ise on suhteliselt väike, aga korralik. Lisaks neljale füsiole on seal ka psühholoogi, toitumisspetsialisti ning “exercise physiologist”i vastuvõtt. See viimane on selline eraldiseisev veidi veider eriala, mis suures osas justkui kattub füsio omaga. Loodan, et saan mingi päev Rochelliga veidi aega veeta ja tema tööd lähemalt vaadata, aga nagu aru sain, siis konkreetselt siin tegeleb ta rohkem diabeetikute ja muude krooniliste seisunditega inimeste treeningsoovituste ja plaanide koostamisega. Nii umbes korra kuus minnakse otse töölt kõrvalasuvasse pubisse koos sööma ja jutustama, selline meeskonnatunde ja motivatsiooniüritus, kus omanik söögid välja teeb. Minu õnneks sattusin õigel ajal siia ja sain ka sellest osa :). Nagu siin vist kombeks enamasti ongi, siis 20 30st hakkasid kõik juba tasapisi kodupoole liikuma. Pimedaks läheb juba 18 ajal ja seega on elurütm pigem hommikune. 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s