Esimesed muljed Kuala Lumpurist

Tere jälle! Olen ise ka üllatunud kui tubli ma viimasel ajal blogipidamises olen olnud. Mõtlesin, et panen kirja ka esimesed muljed Kuala Lumpurist enne kui need ununevad.  Jõudsime Kuala Lumpuri teisipäeva (18. detsember) lõunal. Pärast tunniajast autosõitu (sõidu pikk kestusus tulenes vahemaast, mitte kaootilisest umbe jooksnud liiklusest nagu Bangkokis) jõudsime oma uude koju. Meie praegune korter asub 44-korruselises tornis. Aiaga piiratud territooriumil on neid torne kaks ja nende esimene korrus on ühendatud ja katusega kaetud. Meie korter asub 26ndal korrusel. Esimest korda ööbin nii kõrgel. Korter ise on väga korralik, kaasaegne ja praktiline. Korteris on kõik eluks vajalik olemas. Selgus, et maja esimesl korrusel on olemas väike pood ja ka kohvik. Poest saime kõik vajaliku hommikusöögiks ja kohvikust tellisime endale whatsAppi vahendusel õhtusöögi. Milline mugavus. Seega esimesel päeval me oma kodutornist kaugemale minema ei pidanudki, Käisime lihtsalt valdustega tutvumas ja harjusime uue koduga. 6-ndal korrusel asub ühisala, kus on suur bassein, saun, jõusaal, lastebassein ja mänguväljak. See on kindlasti meie senise reisi kõige mugavam kodu, samas ka kõige soodsam. Henry sai elus esimest korda narisse magama. Teisele korrusele loomulikult. Me Marciga natuke pabistasime, et äkki ta öösel hakkab sealt unesegasena alla ronima ja kukub, aga seda ei ole juhtunud. Kui tal midagi öösel vaja, siis ta lihtsalt kutsub meid. Ja üles-alla ronimises on ta ka juba nii vilunud, et vaevalt ta isegi unesegasena enam kukuks.

IMG_20181221_192447
26ndale korrusele
IMG_20181218_134127
Vaade rõdult päeval
IMG_20181219_201742
Vaade rõdult öösel
IMG_20181221_082837
Henry on turvaliselt oma uues pesas. Isabel üritab talle järgi minna, aga pole veel õnnestunud 😀
IMG_20181221_152826
Magus magus uni 🙂

Oma teisel päeval võtsime ette retke suuremasse toidupoodi, mis aga osutus kõigest 5-minutiliseks jalutuskäiguks. Kuna siin riigis on valdav enamus rahvastikust islamiusulised, siis enamikes söögikohtades alkoholi ega sealiha ei saa. Ka poed on kõik islamisõbralikud. Non-halal (islami usulistele keelatud) toit, kui seda üldse saada on, on peidetud eraldi ruumi. Nii ka selles toidupoes. Muidu kaubavalik on poes väga korralik ja millestki pole veel puudust pidanud tundma. Tõsi, musta leiba, hapukapsast ja verivorsti ilmselt ei leia, aga olgem ikka realistlikud, eks 😀 Pealegi, hapukapsas ja verivorstid mulle üldse ei maitsegi 🙂

IMG_20181222_190816
Käisime ka “patutoas” uudistamas, aga ei võtnud sealt midagi. Teeme ühe alkovaba kuu ja sealiha ka ei igatse. 

Siin oldud mõne päeva jooksul oleme veel jõudnud käia ka IKEA-s, Aquarius KLCC akvaariumis ning KLCC pargis. Ringi liikumiseks oleme kasutanud Grab-i (taksoäpp, nagu Uber) ja see on siin lausa lust. Auto leiab enamasti kiiresti, ootama peab vähe ja liiklus on täesti mõistlik. Kui taksosõit nii mugav ja soodne poleks, siis Marc ütles, et siin linnas oleks ta nõus ise ka autoga sõitma.

Ilmselt nii mõnegi jaoks tuleb üllatusena, et me IKEA-s käisime ja et ma sellest veel siia ka kirjutan. Aga peab ütlema, et IKEA-s käimine on mõnus perekondlik ettevõtmine ja meil olid paar kindlat asja, mida sealt saada tahtsime: Söögitool Isabelile ja kunstkuusk. Boonusena ostsin veel suure karbitäie piparkooke. Söögitooli osas olime juba ammu otsustanud, et meil on seda vaja. Eelmistes kodudes olen Isabeli enda süles söötnud, aga tal oleks nüüd aeg hakata ise söömist harjutama ja noh eks minul on ka tüütu teda söögi ajal enda süles hoida. IKEA-s meeldis lastele muidugi poe see osa, kus olid mänguasjad. Kuna see oli pigem poe lõpuosas, siis oligi hea väike paus teha ja lasta neil seal veidi hullata. Samal ajal sain mina hetkeks jõuluvanaks muutuda ja salaja mõned mänguasjad ostukotti poetada.

IMG_20181220_190852

Henry on üllataval kombel üsna kalahuviline. Bangkoki korteris oli fuajees tiik kaladega ja Henry käis neile hommikuti tere ütlemas ja kui õhtul koju tulime, soovis neile head ööd. Ka Club Med kuurortis oli palju tiike kaladega ja iga kord kui neist möödusime, hüüdis Henry entusiastlikult “KALA! KALA! KALA!” ning tegi kalade imetlemiseks peatuse. Mõnikord üritas neile pai ka teha. Bangkokis oli üpris tragikoomiline situatsioon, kui võtsime kotist välja ühe suure grillitud kala ja Henry teda kurvalt paitama ja lohutama tuli. Me Marciga olime hetke pahviks löödud ega teadnud kuidas edasi peaks käituma, aga õnneks Henry kaastunne kadus kiiresti kui maitsev kala talle taldrikule oli serveeritud. Henry kalahuvist ajendatuna otsustasime siin Kuala Lumpuris külastada akvaariumit, mis on külastajatelt väga head tagasisidet saanud. Ka meie ei pidanud pettuma. See oli kindlasti kõige huvitavam akvaarium, mida mina või Marc külastanud oleme. Koht oli väga ilus ja liigirohkus muljetavaldav. Elab seal vee all ikka pentsikuid elukaid.

Marc luges internetist, et KLCC park on lapsesõbralik koht. Seal on mänguväljak ja isegi laste bassein. Ühel päikesepaistelisel päeval otsustasimegi sinna mängima minna. Mänguväljakut nähes olime üsna üllatunud. See oli nii suur, et seda võiks pigem mängulinnakuks nimetada. Lastel oli seal igatahes lõbu laialt. Jõudsime avastada ainult väikest osa sellest mänguväljakust. Päikese käes hakkas kiiresti palav niiet läksime lastebasseini. Marc viskas endal ka särgi seljast, et oleks mugavam lastega vees tegeleda, aga seepeale tuli korravalvur teda kohe manitsema ja käskis pluusi uuesti selga panna. Meie lapsed olid vees teistega võrreldes täitsa paljad. Kandsid ainult ujumispükse. Teistel lastel olid seljas pea kogu keha katvad ujumisriided või mõnel juhul näiteks pidžaama… Õnneks nägime vahepeal mõnda teist ujumispükstes last ka – mitte kohalikud.

IMG_20181222_094539IMG_20181222_095217IMG_20181222_102146IMG_20181222_101414IMG_20181222_101335IMG_20181222_101226

IMG_20181222_101959
Petronase kaksiktornid on Kuala Lumpuri kõige kuulsam vaatamisväärsus. Aastatel 1998-2004 olid need kõrgeimad ehitised maailmas.

Islami usk piirab naisi ikka ebaõiglaselt palju. Minu jaoks täiesti müstika, et tänapäeval veel selline religioon nii laialt levinud on. Nad ei tohi ju mitte kuskil avalikus kohas oma juukseid ega nahka näidata. Ehk siis ujumas käimine – kas täisriietuses või üldse mitte. Ka trenni tuleb teha samade riiete ja pead ning kaela katva rätiga. Eks nad seetõttu väga trennis või ujumas ei käigi avalikus kohas. Kuna siin neid islamiste nii palju on, siis vahest ma tunnen end lausa ebamugavalt, kui kõik teised naised on  pealaest jalatallani kinni kaetud ja siis mina seal kõrval miniseeliku ja väikse pluusiga. Bikiinide kandmine tundub lausa vulgaarne. Aga no ei hakka mina riietega ka ujumas käima. Tegelikult inimesed vist väga ei kritiseerigi. Siiani on kõik väga sõbralikud olnud. Ja kuigi see religioon siin on meie jaoks mõistmatu, meeldib meile Malaisia ning jääme siia kauemaks.

Mina hakkan nüüd kingitusi pakkima, et lapsed need homme hommikul kuuse alt avastada saaksid. Häid jõule! 🙂

IMG_20181223_175703
Jõuluvana nähtud, jõulud tehtud! 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s