Sri Lanka

Oleme juba mõnda aega õnnelikult kodumaa pinnal tagasi, aga blogis on osa reisist alles kajastamata. Viimati kirjutasin Phuketilt rohkem kui kaks kuud tagasi. 15. märtsil lahkusime koduseks saanud Phuketilt, et suunduda Sri Lankale. Ainuüksi sinna jõudmine oli paras seiklus. Plaani kohaselt oleksime pidanud lendama Phuketilt Kuala Lumpuri, seal paar tundi järgmist lendu ootama, et siis öö Sri Lanka pealinnas Colombos veeta. Aga nagu öeldakse: “Life is what happens to us while we are making other plans”. Jõudsime ilusti õigeagselt Kuala Lumpuri lennujaama, leidsime seal rahulikuma nurgakese, kus lasime mudilastel vabalt ringi joosta, et neid ära väsitada, et nad siis ilusti lennu ajal magaksid (planning, planning, planning…). Juba üsna pea teatati, et lend Colombosse lükkub poole tunni võrra edasi. Siis mõne aja pärast lükati lendu veel edasi. Olime juba veidi pahased, sest kell oli palju, lastel une aeg ammu käes ja Colombos oli meil korraldatud öine transport hotelli. Lõpuks oli kell sealmaal, et suundusime väravasse. Isabel ei jõudnud seda ära oodata ja oli vahepeal juba kärusse magama jäänud. Turvakontrolli läbimiseks pidin ta uuesti üles äratama. Lapsevanemad teavad kui tore see on 🙂 Kui olime turvakontrolli läbinud ja väravasse jõudnud, pidi lend väljuma vähem kui tunni pärast. Üsna varsti peale meid suundus turvakontrolli veel üks reisija, kuid sealt öeldi talle, et reisi Colombosse ei toimu. See inimene tuli oma kaasreisijate juurde, kes endiselt pardale minekut ootasid. Ehk siis lennujaama töötajad olid juba kes teab mis ajast teadlikud, et lendu ei toimu, kuid hoidsid reisijaid rahumeeli teadmatuses. See sama reisija läks töötajatelt selgitust nõudma ja levitas sõna teiste reisijate seas. Olime Marciga sel hetkel ise juba väsinud ja tusased, rääkimata lastest. Lennufirma töötajad ei teavitanud kõiki reisijaid korraga, et mis siis nüüd saab, seega kõik tunglesid ja ootasid oma korda, et mingit selgust saada ja oma õigusi taga ajada. Selgus, et lend oli 24 h “edasi lükatud”, mitte tühistatud. Kuna me ei tahtnud tervet ööpäeva oodata ja ühte päeva Colombos raisku lasta, broneerisime uued piletid teise lennufirma varahommikusele lennule. Pärast veel mitme tunnist segadust ja ootamist viidi meid lõpuks hotelli, kus saime mõned tunnid tukastada enne kui pidime uuesti lennujaama minema.

IMG_20190315_205852
Meie rahulik nurgake Kuala Lumpuri lennujaamas

IMG_20190316_000701IMG_20190316_000632IMG_20190316_001457

 

Colombo

Colombos oli meil ühes külaliskorteris broneeritud kolm ööd, kuid kuna ühe öö olime veetnud Kuala Lumpuris, siis jäi meil alles 2 ööd Colombos. Esimesel päeval olime me väsitava reisi järel nii teovõimetud, et ei teinud suurt midagi. Teel lennujaamast meie korterisse ei tundunud Colombo kuigi kutsuv ka. Nagu üks ääretu agul. Liiklus on tihe ja lärmakas, samas puuduvad kõnniteed. Henryt muidugi rõõmustasid erksavärvilised tuk-tukid, mis on Sri Lankal peamine sõiduvahend. Juba Taimaal olime talle lubanud, et Sri Lankal saab tuki-tukiga sõita. Ja sai ka, peaaegu iga päev. Õnneks meie ööbimiskoha katusel oli bassein ja saime seal aega veeta. Lõunasöögi tellisime kuskilt kiirtoidu kohast korterisse kätte ja õhtusöögi hankisime lähedal asuvast poekesest.

IMG_20190317_155858

IMG_20190317_155831
Taustal paistab The Lotus Tower ehk Colombo teletorn

Järgmisel päeval olime tublimad ja läksime juba hommikul linna peale. Esmalt käisime rongijaamas, et osta endale järgmiseks päevaks rongipiletid Kandysse. Rongijaama jõudes üritatakse sind abivalmilt turistide piletipunkti juhatada, kus on ilmselt võimalik täpselt neid samu pileteid kõrgema hinna eest osta. Ütlesime viisakalt ära ja läksime seisime koos kohalike ja teiste turistidega järjekorras, kust me endale ka soovitud piletid soetatud saime. Rongijaamast suundusime parki, kus käisime Henry soovil tiigikese peal vesirattaga sõitmas ja seejärel mängimas. Paraku oli mänguväljak millegi pärast suletud ja lintidega ümbritsetud. Selle asemel said lapsed purskkaevudega mängida. Pargi ääres toimus tänavatoidufestival, kust ostsime endale lõuna. Lapsed palju süüa ei saanud, sest isegi sellised asjad, mis ei peaks vürtsikad olema, on siin ikkagi vürtsikad. Isegi kui müüja vastupidist väidab 🙂

IMG_20190317_101725

IMG_20190317_102107
Pargis suurte puude kohal tiirutasid suured nahkhiired. See oli natuke nagu õudusfilmis 😀

IMG_20190317_102202

IMG_20190317_102513_01
See on see tiik, kus me vesirattaga käisime. Sellel ujus väike parv pelikane ja üldse elutses selle kallastel mitmeid erinevaid linde.
IMG_20190317_104212
Purskkaev, mida mänguväljakuna kasutati (ujukaid meil linnas käies kaasas polnud)

IMG_20190317_104644

 

Kandy

Järgmine päev istusime rongile ja sõitsime mägise sisemaa suurimasse keskusesse Kandysse, kus veetsime 2 ööd. Kandysse jõudes tahtsime autoga ööbimiskohta sõita, aga üks tuk-tuki juht, kes oli otsustanud meid sõidutada, et teinud kuulmagi, et kahe hiiglasliku seljakoti, käru ja lastega ei ole see kõige mugavam variant ja lihtsalt surus meid oma tuk-tuki. Meile oli isegi üllatav, et me ära mahtusime, aga kuigi mugav see tõepoolest ei olnud. Marc vaeseke pidi üle esiistme ühe käega juhi kõrval olevat käru kinni hoidma, et see välja ei kukuks, ja lisaks oli tal ju Henry ka süles. Vähe sellest, et sõit pilgeni täis topitud tuk-tukis oli üsna ebamugav, viidi meid esimese hooga ka valesse kohta. Tuli välja, et Jungle View nimelisi ööbimiskohti on Kandys kaks. Seda ei teadnud ei meie ega tuk-tuki juht niiet otseselt kellegi süüks seda ajada ei saa. Paraku on need kaks kohta teineteisest võrdlemisi kaugel niiet sõit kujunes oodatust palju pikemaks. Tasu osas ütles juht, et hind jääb samaks, aga et andku me siis heldelt tippi 😀

IMG_20190318_113232
Rongilt tulles. Minul oli veel teine suur seljakott seljas ja Isabel süles.

Meie ööbimiskoht oli väga mõnus. Meie päralt oli ühe suure eramaja teisel korrusel asuv korter. Maja asus linna servas rahulikul tänaval, džungli kõrval. Meie kohale jõudmise ajaks oli aeg sealmaal, et oli kiiremas korras vaja lõunat süüa ja siis lapsed uinakule saata. Jalutuskäigu kaugusel ühtki söögikohta polnud, kuid vöörustajad ütlesid, et tänava lõpus on üks toidupood. Otsustasime endale sealt kiire lõuna hankida. Meie üllatus oli suur, kui poeks osutus lihtsalt üks pisike räämas putka, kus leti ääres üks vanamees sulle soovitud kaupa ulatab. Kaubavalik oli kesine ja hügieenist ma parem rääkima ei hakkagi. Lõpuks ostsime endale siis lõunaks mõned küpsised ja saiakesed. Isegi puuvilja seal ei müüdud. Laste lõuna kujutas endast magusat saiakest ja küpsiseid, sest soolased saiakesed olid otseloomulikult vürtsikad. Aa ühe joogijogurti sain ka sealt, mis lastele maitses. See oli elupäästja 😀 Ma olin veendunud, et varsti oleme kõik lääbakil oma sisikonda välja oksendamas, aga seda ei juhtunud. Terve Sri Lanka reisi jooksul.

IMG_20190318_172001
Varaõhtune vaade rõdult
IMG_20190318_172012
Samuti vaade rõdult. Kui sisse zoomida, siis maja kohal oleva veemahuti peal näeb ahve 🙂
IMG_20190318_133116
Poes pakendati saiakesed laste õppematerjalidest meisterdatud paberkottidesse. Taaskasutuse kõrgem tase 🙂
IMG_20190318_222130
Kui lõpuks magada lastakse.

IMG_20190319_073009IMG_20190319_072954IMG_20190319_073557

Pärast laste uinakut oli kell juba päris hiline. Avastasime sisemaa võlu – õhtuti on siin temperatuur meeldivalt värske. Sõitsime tuk-tukiga kesklinna ja jalutasime seal veidi ringi. Käisime söömas India restoranis, kus saime kõige halvemat india toitu, mis me oma senise elu jooksul proovinud oleme, ning tulime tagasi ööbimiskohta. Käisime enne linnas poest ka läbi ja ostsime süüa, sest restoranis jäi söök meie poolt praktiliselt puutumata.

IMG_20190318_180618
Kandy kesklinnas asuv järv

IMG_20190318_180809IMG_20190318_181433

Järgmisel päeval käisime külastamas Kandys asuvat Temple of the Tooth templit, mis on eriline selle poolest, et seal on hoiul üks Buddha hammas. Tol päeval oli vist mingi püha ka, igatahes templis oli palju inimesi, sealhulgas koolilaste gruppe. Kohalikud toovad templisse lilli, mis täidab ruumid meeldiva lõhnaga. Templis olles hüüdis Henry järsku rõõmsalt “Buddha trois ans!” (Buddha on kolme aastane). Nimelt on Buddha kujudel sageli üks käsi nii, et ühe käe nimetissõrm ja pöial on ringiks kokku pandud ja ülejäänud kolm sõrme on püsti. Täpselt nii, nagu õpetasime Henryle oma vanust näppudel näitama 😀

IMG_20190319_100234IMG_20190319_101450IMG_20190319_101502IMG_20190319_102058IMG_20190319_103923IMG_20190319_104116

IMG_20190319_102342

IMG_20190319_103257
Kolme aastane Buddha 😀

Nuwara Eliya

Kandyst sõitsime rongiga edasi veel kõrgemale mägedesse ja peatusime Sri Lanaka kõige “külmema” kliimaga piirkonnas Nuwara Eliya, mis on riigi tähtsamaid köögivilja ja tee kasvatamise piirkondi. Rongisõit oli pikk (vist umbes 4 tundi), aga läbitav maastik oli tõeliselt maaliline. Mäed, džungel, teeistandused. Nagu vaataks loodusfilmi läbi rongiakna. Nuwara Eliyas peatusime vaid ühe öö. Peamine eesmärk oli jupitada pikka rongisõitu Kandyst Ellasse, mis kestab 8 tundi. Nuwara Eliyasse rong ei sõida, kuid me läksime rongi pealt maha lähedalasuvas linnakeses ja saime sealt taksoga edasi. Taksojuht osutus väga toredaks ja huvitavaks inimeseks ning otsustasime talt tellida ka järgmise päeva sõidu Nuwarast Ellasse, sest rongipiletid Ellasse olid välja müüdud. Võimalik on soetada ka seisupiletid, aga meil ei olnud isu 4 tundi koos lastega puupüsti täis vagunis seista lootuses, et keegi istet pakub. Kuna Nuwaras olime me nii lühikest aega, siis ega me seal koha peal palju ei näinud. Nautisime lihtsalt kargemat kliimat, mis õhtul muutus lausa külmaks. Saime kanda pikki pükse ja dresiipluuse. Öösel magasime paksu koheva teki all ja see ei olnud kaugeltki liiast. Hotelli põrand oli nii jääkülm, et tundsime puudust villastest sokkidest. Nii mõnus oli end sooja teki all kerasse tõmmata 🙂

Mõned rongi aknast avanenud vaated…

IMG_20190320_112000IMG_20190320_122411IMG_20190320_124043IMG_20190320_123330IMG_20190320_124130IMG_20190320_114851IMG_20190320_115651IMG_20190320_111949IMG_20190320_115719IMG_20190320_115737IMG_20190320_115634

IMG_20190320_112558
…ja vaade rongis sees. 
IMG_20190320_134852
Öömaja

IMG_20190320_135008

 

IMG_20190320_184054
Udune pereselfi koheva teki alt 🙂

Ella

Järgmise päeva hommikul korjatigi meid auto peale sõidutati Ellasse. Tee peal pommitas Marc autojuhti küsimustega ja nii õppisime nii mõndagi huvitavat Sri Lanka ajaloost, kultuurist, poliitikast ja suhetest naabritega 😀 Lastel vist jäi öösel unest väheks, sest mõlemad jäid autos uuesti magama.

IMG_20190321_093638

Ella on pisike linnake, mis on seljakotirändurite hulgas väga populaarne. Sellest tulenevalt oli selles kohas palju häid ja õdusaid kohti, kus süüa ja niisama lõõgastuda. Neil, kes väikeste lastega ei reisi, ka ööelu nautida. Ella on madalamal kui Nuwara Eliya, seega on seal kuumem, kuid ööd on siiski mõnusalt jahedad niiet ka seal konditsioneeri tarvis ei olnud. Ellas peatusime samuti vaid ühe öö ning mõtlesime pärastlõunal  Little Adams Peak matka ette võtta ning hommikul enne lahkumist mõnd teevabrikut külastada. Läks aga nii, et kui lapsed uinakust ärkasid, oli ilm kategooriliselt muutunud ja väljas sadas ladinal vihma. Ja nii terve pärastlõuna ja õhtu. Matkama sellise ilmaga ei lähe ja teevabrikud olid ka juba sulgemas. Läksime siis ühte neist õdusatest söögikohtadest, kus veetsime terve hilise pärastlõuna ja õhtu. Söime, jõime, nautisime live muusikat. Õhtul kui hakkasime hotelli minema, oli õues pime, kuid ka vihm järgi jäänud niiet tegime enne magama suundumist veel väikse jalutuskäigu.

IMG_20190321_181802IMG_20190321_192031

IMG_20190321_202348
Võtame mõned banaanid?

Järgmise päeva hommikul oli ilm jälle väga ilus ja võtsime ette matka Little Adams Peakile. Tegu on siis umbes tunniajase matkaga mäe tippu, kust avaneb panoraamvaade ümbritsevale maastikule ja teeistandustele. Matk ei ole iseenesest eriti pikk, umbes 3 km, kuid see on ju ülesmäge ja meil kummalgi oli üks laps kotiga seljas või kõhu peal. Õnneks meil Marciga oli tol ajal füüsiline vorm päris hea niiet väike väljakutse oli igati tervitatav. Teised matkajad elasid meile kaasa ja tunnustasid tubli saavutust, nagu me oleks laps seljas maratoni läbinud. Matka jooksul ja mäe tipust avanevad vaated olid seda pingutust igati väärt. Mäest alla minek läks hulga kiiremini. Käisime veel korra hotellist läbi, et duši all ära käia ning siis juba sõitsime taksoga oma järgmisesse sihtkohta.

IMG_20190322_092200IMG_20190322_092614

IMG_20190322_093209
Mees ahvi ja kobraga

IMG_20190322_094823IMG_20190322_093733IMG_20190322_095637IMG_20190322_095907IMG_20190322_100004

 

IMG_20190322_092822

IMG_20190322_093118IMG_20190322_100257IMG_20190322_100223IMG_20190322_100445IMG_20190322_094408

IMG_20190322_092749
See pilt on tehtud matka alguse poole. Siin on Henryl veel särk seljas. Järgmisel pildil, mis juba mäe tipus on tehtud, on Henry ilma särgita 😀

IMG_20190322_100355

 

Udawalawe

Järgmisena oli meil soov ära käia Udawalawe Rahvuspargi safaril. Ööbisime kaks ööd pargi lähistel asuvas Kottawatta Village nimelises kohas. Puhkeküla pakub majutust luksuslikes telkmajades. Majakesed on ehitatud puitvaiadele. Põrand ja toetavad talad on puidust, kuid seinad ja katus on telgiriidest. Majakese tagumises otsas on betoonist lahtise katusega wc/duširuum. Ehk siis vihma korral ei tarvitsegi duši tööle panna, saad vihma käes end seebitada ja puhtaks pesta 😀 Puhkeküla ise oli väga mõnus, kuid kui üks päev ümbruskonnaga tutvuda tahtsime, siis puhkeküla seinte vahelt väljaspool oli vaatepilt üsna trööstitu. Tänaval oli palju hulkuvaid koeri ja nad kõik olid vigased, haiged, lombakad. Umbes samas seisus tundusid olevat ka paljud inimesed. Kuna vaatepilt oli nii masendav ja ega seal läheduses midagi teha ega vaadata polnud, jäi meie jalutuskäik väga lühikeseks ja veetsime enamuse ajast puhkeküla territooriumil.

IMG_20190322_154333IMG_20190322_153234

IMG_20190323_161258

Kohe esimesel hommikul puhkekülas käisime safaril Udawalawe rahvusparki. Jeep väljus kell 5:30, niiet äratus oli meil sel hommikul kella 5 paiku. See on väga haruldane, et peame äratuskella kasutama, sest tavaliselt äratavad lapsed meid nagunii piisavalt vara üles, aga kell 5 on liiga vara isegi nende jaoks. Aga sellistes teistsugustes olukordades on lapsed tavaliselt kõige tublimad. Ilmselt on nad ise ka üllatunud ja põnevil, et no mis siis nüüd saama hakkab. Ei kostnud ühtki kobinat. Vaikides lasid poolärkvel lapsed end riidesse panna ja autosse vedada. Terve 6-kohaline reisijate kabiin oli meie päralt. Meie puhkekülast tuli safarile küll veel inimesi, kuid nad läksid eraldi autodele. Kell 5:30 varapimedas sõitsimegi rahvuspargi suunas. Tee peal nägime veel palju samasuguseid autosid rahvusparki suundumas. Paljudel näis olevat kiire. Mitmed autod sõitsid meist tuhinal mööda. Ühtäkki jääme teeääres jeepide kolonni seisma. Autojuht teatab meile, et rahvuspark avatakse kell 7. See tähendas rohkem kui tunniajast ootamist. Pimedas. Ka päike tõuseb kella 7 paiku. Õnneks pakiti hotellist kerget näksimist kaasa ja aeg läks üsna kiiresti. Hiljem saime aru miks nii varakult kohale tullakse ja kõigil näis kiire olevat. Pärast rahvuspargi avamist lastakse korraga sisse mingi piiratud arv autosid ja siis iga mingi aja tagant lastakse uuesti sama palju autosid sisse. Numbreid ma enam ei mäleta. Pargi väravas oli tõeline anarhia. Selle asemel, et korralikult kolonnis sisse minna, sõitsid autod värava ette puntrasse kokku ja siis trügisid seal. Päris koomiline vaatepilt. Väga pikalt me seal trügima ei pidanud. Pargis olid sissesõidetud pinnaseteed ja kohati olid need raskesti läbitavad. Auto raputas ikka korralikult. Isabel jäi üsna kiiresti süles uuesti magama ja seetõttu autojuht väga kuumaastikku meenutavaid teid läbima ei hakanud. Kuna park on nii suur, siis kõiki teid nagunii läbi ei jõua sõita ja sai valida kuhu minna või mitte minna. Loomadest nägime seal loomulikult elevante, mis on üheks Sri Lanka uhkuseks, kahte eri liiki ahve, pühvlit ja rebast. Hästi palju oli paabulinde ja muid sulelisi. Pargis on tegelikult ka kaslasi, aga neid me paraku ei kohanud. Arvestades, milline autode armee neid teid väisab, siis ilmselt on sellised arglikumad loomad lihtsalt kuskil peidus. Sõitsime mööda parki ringi oma 2 tundi enne kui otsustasime lahkuda. Kokkuvõttes ütleks, et tasus ära käia küll, kuid kindlasti on olemas põnevamaid ja paremini organiseeritud safareid.

IMG_20190323_060625IMG_20190323_061435IMG_20190323_083607

IMG_20190323_082042
Enter a caption

IMG_20190323_082541IMG_20190323_064648IMG_20190323_063247IMG_20190323_071341

 

Polhena

Udawalawest suundusime edasi lõuna poole ranniku äärde. Kuna meie sõbrad Veiko ja Jaanika peatusid sel ajal Polhenas, siis otsustasime ka meie sinna minna. Esimese asjana üllatas meid hotelli vastuvõtus olev Eesti lipuke. Me ei tea mida see lipuke seal tegi, kuid mõni maja edasi oli üks Eestlasele kuuluv majutust pakkuv villa. Üks päev sattusime puht juhuslikult eestlaste juures töötava tut-tuki juhi sõidukisse. Kui ta meilt küsis, kust me pärit oleme ja vastuseks sai, et  Eestist, hakkas ta eesti keeles rääkima, pani makist Nublut ja näitas, et tal on tuk-tuki esiratta küljes eesti lipp. Selline naljakas kokkusattumus võttis ikka muigama küll 😀

IMG_20190324_124430
Eesti lipuke vastuvõtulauas

IMG_20190325_175950

 

Polhenas üleüldse meile meeldis. Seal oli ilus, väga mõnus rand, hea söök (mis Sri Lanka puhul on meie senise kogemuse põhjal pigem haruldane), mugav hotell ja suurepärane seltskond 🙂 Nii tore oli üle pika aja tuttavaid nägusid näha ja minul ka eesti keeles rääkida. Lisaks Veikole ja Jaanikale tutvusime me rannas olles üht huvitavat Kanada päritolu nomaadipere, kel on meiega umbes sama vanad lapsed. Me pole varem kohanud mitte kedagi, kes midagi sellist teeks. Neil ei ole kodu, neil ei ole töökohta, isegi nutitelefoni mitte. Nad käivad suviti mõneks kuuks Kanadas, elavad autosuvilas ja teevad mõnd juhutööd. Selle mõnekuuse töötamise ja riigilt saadava toetuse abil nad ülejäänud aasta rändavad ringi harrastades väga minimalistlikku elustiili. Imetlusväärne, aga mina nii elada ei suudaks. Vähemasti oli meil nendega lõbus ja huvitav rääkida.

IMG_20190326_105722IMG_20190324_124656IMG_20190325_091443IMG_20190324_165244

IMG_20190325_081328
Isabel jutustab hotelli ülemusega

IMG_20190324_163006

Üks õhtu käisime koos Veiko ja Jaanikaga kõrvala asuvas Matara linnas The Dutchman´s Street  nimelises restoranis söömas. See asus mere ääres ning sealt ka mõned pildid:

IMG_20190325_181536IMG_20190325_180738IMG_20190325_181541

Jaanikast ja Veikost ja Iti-Irisest meil mitte ühtegi pilti pole, niiet peate meid niisama uskuma 😀 Heas seltskonnas ununes piltide tegemine lihtsalt ära.

Eden Resort & Spa

Sri Lanka seikluse lõpetuseks otsustasime nädalaks kuurortis aja maha võtta. Selleks valisime välja Eden Resort & Spa hotelli, mis asub mere ääres ja Colombo lennujaamast kahetunnise autosõidu kaugusel. Seal olles veetsime suurema osa ajast kuurorti territooriumil basseinis, mänguväljakul ja niisama aias ja mere ääres lustides. Käisime mõned korrad mujal söömas, jõesafaril ja külastasime ka merikilpkonna  teaduskeskust ning mingit temlit. Nende kohtade nimetusi ega täpseid asukohtasid ma ei tea, sest läksime sinna lihtsalt peale poeskäiku ühe tuk-tuki juhi soovitusel. Kuna meil nagunii muid plaane polnud, siis viskasimegi ostukoti hotelli ära ja lasime end ringi sõidutada. Täitsa huvitav oli 🙂

IMG_20190327_181118IMG_20190329_092851IMG_20190329_090939IMG_20190402_085201IMG_20190402_085133IMG_20190402_103320IMG_20190402_104628IMG_20190402_103702IMG_20190402_103449IMG_20190329_170240IMG_20190329_164101IMG_20190329_164704

IMG_20190330_091941
Käisime linnas jalutamas ja kraavis chillis selline varaanike

Aga kõige meeldejäävam kogemus sellest nädalast oli hoopis üks õhtusöök. Otsustasime üks õhtu hotellist välja õhtusöögile minna. Pidime algselt kohe hotelli lähedal olevasse kodurestorani minema, kuid sealne menüü oli võrdlemisi kallis ning koht ise ei olnud ka üldse kutsuv. Otsustasime mujale minna. Jalutasime veidi kaugemale ja nägime viita “seafood”. Otsustasime minna vaatama. Jõudsime mööda kitsast teed minnes mere äärde, kus oli üks majake, mille ees olid mõned lauad. Ühtki turisti ega ka kohalikku seal parasjagu söömas ei olnud ning kui viita poleks olnud, siis ei arvakski, et tegu on restoraniga. Kamp kohalikke lihtsalt veetis seal aega. Kuna aga päike oli loojumas ja lastel kõht tühi ning väidetavalt seal süüa pakuti, siis otsustasime siiski jääda. Tellisime mereanni vaagna ja lastele lollikindla köögiviljade ja kanaga praetud riisi. Toitu oodates hakkas meile see koht üha rohkem meeldima. Inimesed olid kõik hästi sõbralikud ja tegelesid lastega. Henryle tehti isegi skuutriga lõbusõitu, millest ta vaimustuses oli. Lisaks olid seal paar sõbralikku koera, kes samuti laste meelt lahutasid. Meil Marciga polnud teha muud kui istuda ja nautida päikeseloojangut. Ootamise ajal läks pimedaks ja pandi tuled põlema. Järsku aga läks elekter ära. Siis istusime mõnda aega kottpimedas kuniks meile küünlad lauda toodi. Sri Lankal on elektrikatkestused nii igapäevased, et see meid eriti ei üllatanud. Me hoopis nautisime seda vägagi eksklusiivset õhtusööki, mis meile osaks sai: mere ääres liival, küünlavalgel, söögiks värsked ja imemaitsvad mereannid. Kui muidu on lastega väljas söömine paras nuhtlus, siis seekord istusid nad ilusti meie juures, sest ümberringi oli lihtsalt kottpime ja nad ei julgenud kaugemale minna 😀 Pärast sööki kasutasime otseteed ja jalutasime mööda randa hotelli tagasi.

IMG_20190401_183922IMG_20190401_191108IMG_20190401_192813IMG_20190401_193938

Sri Lanka külastusega jõudiski lõpule meie Aasia seiklus. Sealt tulime juba tagasi Hispaaniasse, kus veetsime kolm nädalat enne kodumaale tulekut. Esimese asjana pidime kiiremas korras nii endale kui ka lastele riided selga ostma, sest peale suviste hilpude polnud meil midagi selga panna. See riiete kokkuostmine jätkub veel ka Eestis, sest lapsed on aastaga kõigest välja kasvanud ja siinne kevad tähendab seda, et tuleb omada riideid absoluutselt igaks ilmaks 😀 Õnneks oli kodumaa meiega helde ja rõõmustas esimestel päevadel soojade ilmadega 🙂

See on minu viimane postitus. Aitäh kõigile, kes meie tegemistele kaasa on elanud! 🙂

IMG_20190402_102720
Lõpetusek üks meeleolukas perepilt tuk-tukis 🙂

 

One Reply to “Sri Lanka”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s